Kool ja kasvatus Vana-Liivimaal
Juba noorest peast õpetati tulevastele isandatele
rüütlikombeid. Rüütlid pidasid end kõrgemaks ka linlastest. Arendati kehalisi võimeid,
relvakäsitsemist, aadli-seltskonna käitumisreegleid. Kasvatuse sisuks oli ratsutamine, piigikäsitlemine,
vehklemine, jahipidamine. Kuni 7 e-a kasvas poiss kodus ema juures. Siis saadeti ta kõrgema feodaali
õukonda käitumist õppima. 14-21 aastaseni pidi nooruk olema vanema rüütli kannupoisiks. 21a-lt
feodaal norruk rüütliks ja ta sai kõik vajalikud eesõigused. Liivimaa aadli "rüütelik käitumine" ja
sellega seonduv kasvatus jätkus ka pärast reformatsiooni- lisandus ka kirjaoskuse omandamine
Kirjaoskuse areng linnades
Ladinakeelsed koolid linnades ei rahuldanud käsitööliste ja kaupmeeste huve(need koolid olid suunatud
edasiõppijatele). Käsitööliste ja kaupmeeste vajadused eeldasid pigem praktilist laadi teadmisi:
annaabi.ee 
