"Anne Boleyni õnn ja hukk" - Robert Widl
Novembri lõpul 1532 jõuavad Anne ja Henry Elthami lossi. Nüüd on nad jälle
kodus, jälle Inglismaal. Mõned nädalad seejärel teatab Anne Henryle, et ootab last.
Öörüü avaldas oma mõju, saavutas ilmselt täielikult oma eesmärgi.
Sünged pulmad...
Abiellutakse 25.jaanuaril 1533, varahommikul.
Preester näib arvavat, et on teda kutsutud missat pidama. Juba tahab ta alustada
astmepalveid, kui kuningas sosistab midagi sir Norrisele. Norris läheb vaimuliku
juurde ja sosistab omakorda sellele midagi kõrva.
Preester katkestab alustatud palve ja vaatab monarhile äärmiselt hämmastunult
otsa...
Siis langetab vaimulik otsekui tummas kuulekuses pea mehe ees, kelle puhul
keeldumist ei tule ilmselt kõne allagi ja alustab missat, millele järgneb laulatus.
Ei kellahelinaid ega orelimuusikat, ei kirikulaulu ega orkestrit, ei valjusid palveid,
kõlavaid fanfaare, mitteühtegi pisiasja, mis vihjaks pidulikkusele!