Riikide kokkuvõte
või kuninganna. Monarhil on põhiliselt esindusfunktsiooni (kuigi ta saab ka seadustele veto
panna või neid heaks kiita, ta on relvajõudude ülemjuhataja, Norra kirikupea, nimetab
valitsuse ja vastutab maksude kogumise eest). Seadusandlik organ on 169 kohaga parlament.
Täidesaatev võim kuulub Riiginõukogule. Kehtib 1814.a. põhiseadus, mida täiendati viimati
2004.a.
98% rahvastikust moodustavad etniliselt norralased. Vähemusrahvustest on Norra
põhjaosas elavad saamid, norrasoomlased kveenid, taanlased ja rootslased. Umbes 89%
norralastest on luterlased ja Aasiast sisserännanud on toonud sinna ka budismi ja islami.
Keskmine asustustihedus on 14in/km2, ning see on jaotunud väga ebaühtlaselt- üle poole
rahvastikust elab Kagu-Norras. Kirjaoskus on 100%.
Norra rannikumeres on palju saari, iseloomulik on Norrale suur põhja-lõunasuunaline
ulatus. Suurema osa Norrast hõlmab Skandinaavia mäestik, mille järsud murrangutest