Varsti peale seda sündmust liideti Rebase, Soodeni ja Ellrami pataljonid 20. Eesti Diviisiga, mis pataljoniülematele ei meeldinud. Samal ajal, 29.veebruarist kuni 6. märtsini 1944, likvideerisid Vaasa-Vepsküla ja Siivertsi venelaste sillapead Eesti 45. ja 46. rügemendi pataljonid kolonelleitnant Paul Venti juhtimisel, Nordland diviisi rünnakrühm ja üks Danmarki pataljon. Nordland diviisi üksused vallutasid Siivertsi surnuaia 2. märtsil. 3. märtsil vallutas H.Riipalu pataljon koos norralastega Narva garnisoni surnuaia ja 4. märtsi hommikul kõrgustiku ,,117". 5. märtsil vallutati Vepsküla, sillapea likvideeriti lõplikult 6. märtsi kesköö paiku. Narva jõe läänekallas oli venelastest puhas. H.Riipalut autasustati I klassi Raudristiga ja edutati 45. rügemendi ülemaks. 6. märtsil pommitasid punakotkad tühja Narva linna, mis tehti koos Eesti Laskurkorpuse kahurväe toetusel maatasa. Järgmise päeva õhtul algas rusudeks muudetud Narva pommitamine uuesti! 8
sajandil saamide alistamise. Maksustajad pakkusid kaubaveo kindlustamist ja kaitset teiste maksukogujate eest. Maksu nimetati algul ,,kingituseks", hiljem lunarahaks ehk tollimaksuks. Koola poolsaarel olid maksukogujateks Novgorodi mehed. Koola poolsaare alade tegelik hõlvamine novgorodlaste poolt toimus arvatavasti 13. sajandi lõpul ja 14. sajandi alguses. Sissetung toimus pidevas võistluses skandinaavlastega: kokkupõrgetes norralastega kala- ja vaalapüügikohtaderikka ookeaniranniku pärast ning piiritülides norralaste ja rootslastega. Sagedastele röövkallaletungidele ja mitmekordsele maksustamisele vaatamata säilitasid saamid iseseisvuse võrdlemisi pikaks ajaks. Kohapeal kehtinud saami vanemate võimu püsimisele aitasid kaasa keerukad looduslikud tingimused. Vaenulikud jõud piirasid Saamimaa ümber 13. sajandi lõpuks. 1326. aastal jaotasid Norra ja Novgorod omavahel lepinguga maksustatavad maad
annaabi.ee 
