Hans Christian Andersen
Enamik järgmistest jutudest avaldati aastatel 1836 ja 1837.
Kogumik koosnes üheksast muinasjutust, mille seas olid ka: „Tuleraud”, „Printsess
herneteral”, „Pöial-Liisi”, „Väike merineitsi” ja „Keisri uued rõivad”. Nende muinasjuttude
väärtus oli teadmata, seega müüdi need odavalt. Peale seda kui ta 1837. aastal Rootsit
külastas, sai ta inspiratsiooni Skandinaaviamaadest, mis pani teda kirjutama luuletusi, mis
näitaksid tema seotust rootslaste, taanlaste ja norrakatega. 1839. aasta juulis kui ta külastas
Funen’i saart, kus kirjutas ta enda esimese luuletuse, mille pealkirjaks oli „Ma olen
skandinaavlane”.
1838. aasatal naases ta tagasi oma muinasjuttude juurde uue kollektsiooniga, milles olid
muinasjutud lastele ning mille seas olid ka „Vankumatu tinasõdur „ ja „Metsikud luiged”.
1847. aastal külastas ta esmakordselt Suurbritanniat ning ta võeti seal kõigi poolt väga
soojalt vastu