Lääne-Euroopast varakeskajal
tingidel või alltingidel. Rikkamate bondide seast valiti konungid, kes valitsesid väiksemaid
või ka suuremaid kogukondi. Merenduse ja kaubanduse elavnedes hakkasid konungid oma
meeskonnaga rüüstama võõraid laevu ja jagasid pärast saagi omavahel. Tekkis maapuudus ja
paljud mehed hakkasid ennast elatama mereröövimisega (ka langenud konungid), nii tekkisid
viikingite salgad. Regulaarselt hakati ründama Lääne-Euroopat, kus skandinaavlasi nimetati
normmannideks. Ida-Euroopas ja Bütsantsis tunti neid kui varjaage.
Viikingite retked viikingite iga-aastaste rüüsteretkede all kannatasid Briti saared, Reini jõe
suudmeala, Põhja-Prantsusmaa. Jõuti ka Hispaaniasse ja Vahemere maadesse, kuid ka
Ameerikasse. Nad said oma kiirete laevadega tungida mööda jõgesid sügavale sisemaale,
lahkudes jätsid nad endast maha tapetud ja rüüstatud asulad. Inglismaal lõpetasid nad
kloostrikultuuri, vallutasid suure osa saarest ja hiljem ka terve saare