nende kogus tuleb arvestada üldkaloraazi hulka. Seda soovitust peavad eriti silmas pidama II tüüpi diabeetikud (Joassoone ja Täht 2003). Veresuhkru sisaldust suurendavate suhkruasendajate energiasisaldus on 4kcal/g, mille tõttu need ei sobi ülekaalulistele inimestele. Kui veresuhkru sisaldus on normis, siis täiskasvanud diabeetikutel on lubatud neid suhkruasendajaid päevas kasutada 30-40 grammi, lastel 0,5 grammi normkehakaalu 1 kilogrammikohta. Täiskasvanud diabeetiukutel on lubatud veresuhkru sisaldust mitte suurendavaid suhkruasendajaid kasutada päevas kuni 10 tabletti. Lastel ja rasedatel ei soovitata kasutada sahhariini, süklamaati ja asesulfaami. Suhkruasendajad , mis suurendavad veresuhkru sisaldust on fruktoos (puuviljasuhkur), manniit, sorbiit, ksüliit. Suhkruasendajad, mis ei suurenda veresuhkru sisaldust on aspartaam(canderel), tsüklamaat, sahhariin, asesulfaam (Joassoone ja Täht 2003). 5
piimatooted, lihatooted (rasvane keeduvorst, suitsuvorst, sardellid, rasvased viinerid), rasvane kala. Kuna peitrasv ei ole silmaga nähtav, siis on seda toidus raske määrata ja tihti tõuseb kehakaal. Valgud Valgud sisaldavad energiat võrdselt süsivesikutega. Valgud on põhiline materjal uute rakkude moodustamiseks organismis. Iga inimene vajab olenevalt tema vanusest valku iga päev 1-1,5 grammi ühe kilogrammi normkehakaalu kohta. Valgud jagatakse taimseteks ja loomseteks valkudeks. Taimsete valkude hulka kuuluvad oad, herned, seened, pähklid, sojaoad jt. Loomsete valkude hulka kuuluvad liha ja lihatooted, kala, muna, juust, piim, piimasaadused. Valgurikastest toiduainetest soovitatakse diabeetikutele võimalikult vähese rasvasisaldusega tooteid nagu rasvata piima, petti, kohupiima, lahjat liha ja kala. Päevasest energiavajadusest tuleb valkudega katta veerand
annaabi.ee 
