ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA
milles normi kas järgiti või eirati, ja nimetajaks on juhtumite koguarv, milles õiguse kandjad
normtüüpilistesse situatsioonidesse sattusid. Seda murdu saab väljendada arvuliselt; kusjuures
mineviku või oleviku suhtes väljendub see õiguse statistikana ja tuleviku suhtes
tõenäosuskvoodina. Normide järgimisele avaldab erilist mõju üldsuse surve, mis ühelt poolt
toimib kui motivatsioon normi järgida ja teiselt poolt kui reaktsioon mistahes käitumisaktile
(eelkõige aga normivastasele käitumisele). Norm omab meile kõigile kasvatusvahendi
tähtsust, sest kui inimene normi eirab, peab ta arvestama sellega, et ta kannata teatud kahjusid
oma käitumise tagajärjel (näiteks rahalised trahvid, vabadusekaotus). Selleks, et ühiskond
toimiks, on oluline, et üks teaks, kuidas teised mingites situatsioonides käituvad et ta saaks
enda käitumise kujundada sarnaseks teiste käitumisele. Et ta käituks õigesti mistahes
ühiskonnas. Õiguskuulekat käitumist aitab tagada:
annaabi.ee 
