Õiguse sotsioloogia
suhetevõrgustiku, lülitumaks subjektina ühiselu tegevustesse ja määratlemaks oma õigusi ning kohustusi nimetatud suhetes ja
tegevustes. Sisulises plaanis on õiguslik sotsialiseerumine vaadeldav subjektsuse kujunemise ning kehtestamisena olemise
normatiivsuse ratsionaalselt tunnetatud tasandil. Selles protsessis kujuneb subjektse identiteedita olemisest identiteedi põhine
olemine; kujuneb sotsiaalse teovõimega, oma õigusi ja kohustusi mõistev ning järgiv normiteadlik isiksus. Indiviidilt
oodatakse ühiskonnas kehtivate käitumisnormide selgeks õppimist, suutlikkust orienteeruda sotsiaalse struktuuri
suhetevõrgustikus ja kuuletumist. Lühidalt, saada selliseks ja olla niisugune, nagu on teised, nagu ühiskonnas valitsevad
tõekspidamised, kombed ning reeglid seda ettekirjutavad. Harilikult eristatakse kahte alust, millistest lähtuvalt indiviid
ühiskonnastub
annaabi.ee 
