Haldusõigus
3. ning lõpuks ka kõigi õigusnormide summa,
siis kuulub ka haldusõigus objektiivse õiguse hulka.
P. Rängel on 1934a määratlenud haldusõigust järgmistel alustel:
1. Formaalsel aluse kõik haldusasutuste loodud normid.
2. Materiaalsel alusel õigus, mis korraldab primaarse eksekutiivfuktsiooni teostamist
Liiga kitsas käsitlus.
A.-T. Kliimann määratleb:
1. Avaliku halduse eriliik
2. Spetsiaalne tunnus ta moodustub haldusfunktsiooni teostamist sättivaist normistikkest.
Haldusõiguse määratlemiseks on 2 meetodit:
9
Negatiivne e välistav meetod haldusõigus on see osa avalikust õigusest, mis ei kujuta
endast riigi-, konstitutsiooni- ega protsessiõigust. Ülejäänud õigusnormid kuuluvad
haldusõigusesse. Haldusõigus reguleerib riigi ja haldusaparaadi organiseerimist ja