Selline käsitlus ei ole eriti õnnestunud, sest piirab oluliselt haldusõiguse normistikku. Esimesel juhul kuuluvad haldusõiguse alla normid, mis reguleerivad materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni teostamist. Teisel juhul on haldusõigus üksnes haldusorganite loodud õigus. A.T. Kliimann defineerib haldusõigust järgmiselt: "Avaliku õiguse eriliigina on haldusõiguse spetsiaalseks tunnuseks see, et ta moodustub haldusfunktsiooni teostamist sättivaist normistikest" Haldusõiguse määratlemisel on kasutatud põhiliselt kahte meetodit - negatiivset ja positiivset. 13 Näiteks Prantsuse haldusõigusteadlane G. Braibant märgib, et haldusõigust ei ole võimalik defineerida positiivselt, s.t. määratleda, mis ta on. Võimalik on vaid öelda, mis ei ole haldusõigus. Tema käsitluse kohaselt: 1) on haldusõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib riigi haldusaparaadi organiseerimist ja funktsioneerimist, tema suhet kodanikega, kuid ei reguleeri vahetult
Selline käsitlus ei ole eriti õnnestunud, sest piirab oluliselt haldusõiguse normistikku. Esimesel juhul kuuluvad haldusõiguse alla normid, mis reguleerivad materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni teostamist. Teisel juhul on haldusõigus üksnes haldusorganite loodud õigus. A.T. Kliimann defineerib haldusõigust järgmiselt: "Avaliku õiguse eriliigina on haldusõiguse spetsiaalseks tunnuseks see, et ta moodustub haldusfunktsiooni teostamist sättivaist normistikest" Haldusõiguse määratlemisel on kasutatud põhiliselt kahte meetodit - negatiivset ja positiivset. 13 Näiteks Prantsuse haldusõigusteadlane G. Braibant märgib, et haldusõigust ei ole võimalik defineerida positiivselt, s.t. määratleda, mis ta on. Võimalik on vaid öelda, mis ei ole haldusõigus. Tema käsitluse kohaselt: 1) on haldusõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib riigi haldusaparaadi organiseerimist ja funktsioneerimist, tema suhet kodanikega, kuid ei reguleeri vahetult
annaabi.ee 
