Eesti ja Euroopa Õiguse ajalugu
Eraseadus. See jagunes nelja ossa: 1. perekonnaõigus, 2. asjaõigus, 3.
pärandusõigus, 4. võlaõigus
20. Veneaegse Eesti talurahvaõigus
18.saj oli eesti talupoegade jaoks raske sest eksisteeris edasi pärisorjus.
19.saj tekkisid muudatused. 1802 Eestimaa kubermangus ja 1804
Liivimaa kubermangus oli välja kuulutatud Talurahva õigus., mis ei
kehtinud Saare ega Muhumaal. Sellega piirati kodukari. Nähti ette
talurahva kohtute loomist vastavate kohtu pädevus normistikega. Oli
kästud koostada vakuraamatud. Seadused ei näinud ette pärisorjuse
likvideerimist. Keiser Aleksander I ajal 1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal
võeti vastu uus Talurahvaseadus, mis kehtis ka Saare ja Muhumaal.
Sellega kaotati pärisorjus. Teoorjus jäi edasi. 1849 Liivimaal 1850
Eestimaal 1865 Saare ja muhumaal uus Talurahvaseadus, millega loodi
eeldused raharendile üleminekuks.
21.Veneaegse Eesti avalik õigus
1845 oli vastu võetud kodifitseeritud nuhtlusseadustik. 1864 rahukohtu