Definitiivsed Deklaratiivsed Kollisiooni Mittetäielikud õigusnormid aitavad korda jõuda, kuid õiguslikud tagajärjed ei saabu mitte vahetult vaid koosmõjus täielike õigusnormidega. Nende puhul ei ole vaja otsida täielike normide struktuure (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). Mittetäielikud õigusnormid on spetsialiseeritud ja eesmägipärased õigusnormid. Konstitutsioonilised normid sisaldavad põhiseadustes, põhiseaduslikes aktides ning on olemuselt normiprintsiibid. Tegu on väga kõrge õigustasemega normidega. Konstitutsioonilised normid ei too enesega kaasa vahetut tagajärge. Põhiseadusest alamate õigusaktide ülesanne ongi kujundada õiguskorda vastavalt põhiseadusele. Alamad seadused täpsustavad mingis osas põhiseaduses kirja pandut. Põhiseadus annab kindlad raamid alamatele seadustele läbi üldistavate printsiipide. Alamad seadused on konkreetsed normid, kuid ei tohi samas kaotada oma üldistavust.
seadustamisega. Tõsi, hetkel pole päris selge, millal ja millises ulatuses ületab Euroopa identiteet regionaalseid ja rahvuslikke identiteete. Pole selgust selleski, milline peaks olema Euroopa ühinemise eesmärk. Küll peavad olema rahvuslikud õiguskorrad transparentsed ja osalt on see saavutatud sellega, et välise avanemise saavutamiseks on rahvuslike õiguskordade tippaktidesse põhiseadustesse leidnud tee vastavad normiprintsiibid. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa, mis ei tähenda loomulikult seda, nagu ei peaks oma kultuur ja traditsioon leidma kajastamist euroopalikus põhiseaduskultuuris. Teiselt poolt ei tohi meie arusaamu põhiseaduses sätestatut silmas pidades kammitseda ainult ühe riigi või rahva identiteet, nägemata eluvormide paljusust. Tundub, et selles mõttes on põhiseadusest
annaabi.ee 
