Õiguslik analüüs ja argumentatsioon
norm. Kohtuotsuse normi põhjendatakse nii suurele ja väikesele eeldusele viidates-
selline tõlgendamislahendus ongi sisemine põhjendus. Välimine põhjendamine
Otsuse premissid , eriti tõlgenduse suur eeldus, on alati vaieldavad. Tekib küsimus:
miks just see norm valiti? Sisemine põhjendus sellele ei vasta. Seepärast peab
minema algupärasest süllogismist "väljapoole", premisse endid peab põhjendama.
Ehk moodustatakse süllogism, mille järelduseks on vaieldav premiss. Normiolukorras
väljendab esimene premiss (1) mingit seaduseteksti, nt § 40. Järgnevad premissid
püüavad näidata, et just tõlgendus T1 on selle §-i 40 "õige" tõlgendus. Sel eesmärgil
kasutatakse ära teisi õigusallikaid, nagu seaduse ettevalmistavaid töid, seletuskirju (nt
need oleksid siis premissid 2 ja 3). Argumendid tuginevad koos algupärasele
süllogismile. Nad moodustavad omamoodi mosaiigi, mille tervikpilt otsustab, kas
põhjendus rahuldab või ei