"normiolma" - 1 õppematerjal

Konspekt 2

iga õigusnormi loogilise struktuuri element. Lahknevus ilmneb aga selles, et koolkonna üks osa tuntud õigusteadlasi rõhutab: iga õigusnormi struktuuri kuulub hüpotees (n.t N.M.Korkunov; R.Stammer); teine osa peab võimalikuks ka n.n kategooriliste õigusnormide võimalikkust (n.t L.I.Petra?itski) - vaid neil olevat dispositsioon (!). I.Tammelo 1 märgib, et viimane seisukoht põhineb ilmselt normiolma mõiste liiga kitsal käsitlusel (I.Tammelo mõiste olm samastub hüpoteesi mõistega). Selgitame: kui hüpotees hõlmaks peale teo, tagajärje, juriidiliste faktide, objekti ning spetsiifiliste asjaolude (n.t vastutust kergendavad või raskendavad ehk kvalifitseerivad asjaolud kriminaalõiguse normides) veel ka kohustatud ja õigustatud subjektide määratluse, siis oleks iga õigusnorm alati konstrueeritav hüpoteetilise normina. Miks? Sest ilma selliste subjektideta kaotab õigusnorm