Mitmekeelne oskussuhtlus
kolmas tee: sedastada vaidlusaluse keelendi vastuolu norminguga, aga
mitte teha sellest probleemi. Küllap saab vastuolu normingu mõnes
tulevases versioonis kõrvaldatud, ja isegi kui ei saa, siis miski ju ei
sunni tegelikult normingut järgima. Keeleseadus teoreetiliselt küll
sunnib, aga ainult mõnes registris ja sealgi pole see nõue reaalsete
sanktsioonidega tagatud. Nii et kui kõneleja arvates täidab tema
suhtluseesmärki kõige paremini mõni norminguvastane väljendus, siis
on toimetajal, hindajal või arvustajal täiesti võimalik valida ka leebe
reaktsioon – juhtida vastuolule tähelepanu ja jätta kõneleja otsustada,
kas muuta oma väljendust või mitte.
Lühidalt
• Norm on see, kuidas inimesed räägivad, meeldigu see meile
või mitte.
• Norming on normi enam või vähem adekvaatne kirjeldus,
mida saab fikseerida keelekorraldusallikates.