Eesti sotsiolektide seisund
keelte kogum, mida nimetatakse kirjakeeleks või ühiskeeleks. Sellel poolel on mitmeid eri
liigendusi (vt ülevaadet Hennoste 2000), millest tavalisemad on kaks. Erelt jt ning ENE
nimetavad kogu seda keelt kirjakeeleks, mis on norminguline keel, mis jaguneb
erinevateks stiilideks, mida on eristatud eeskätt kasutussituatsiooni ja normingute järgimise
järjekindluse alusel. Stiilide seas on ka argikeel. Karl Pajusalu nimetab kogu selle osa
ühiskeeleks ning jagab selle norminguliseks kirjakeeleks ja muuks. Rein Kull nimetab
kogu murdevälise keeleosa kirjakeeleks ja jagab selle kaheks: normikeeleks ehk
norminguliseks kirjakeeleks ja argikeeleks ehk mittenorminguliseks kirjakeeleks.
Sotsiolekt kui mõiste on olnud kaua kasutusel, kuid lihtsalt mõistena, mida pruugitakse,
ilma et sellel oleks kuigivõrd konkreetset kohalikku sisu. Enam on kasutatud mõistet släng,
kuid defineeritud seda erinevalt. Nt släng on eesmärgipärane mittenormatiivsus keeles
annaabi.ee 
