Mitmekeelne oskussuhtlus
argumendid ja tegelikult ka vajadus keelekorralduse järele üldse.
Siin ei tule üldse juttu keelekorralduse konkreetsetest meetoditest.
Kui on teooria valitud ja selle põhjal otsustatud, kas, miks ja millistest
eeldustest lähtuvalt keelt korraldada, siis edasist on Tiiu Erelt juba
ammendavalt kirjeldanud (2002, 2007).
Alustame metaterminoloogiast, et mis on norm ja mis on norming,
kust muuhulgas selgub, miks nimetame kirjakeele norminguks seda,
mida keeleseaduses on nimetatud kirjakeele normiks. Vajadus selle
selgituse kordamise järele on praktiline: paljud mõttetud vaidlused
keelekorralduse teemal põhinevad nende kahe segiajamisel alates juba
tollestsamast seadusest.
Järgmine peatükk käsitleb korraldamise objekti alusteooria valiku
mõttes: kas seisukoht tähenduse olemuse teemal mõjutab või võiks
mõjutada seisukohta keelekorralduse objekti teemal? Ühtlasi saavad
annaabi.ee 
