õigusallikad. Õigusallika kirjalik vorm teenib õiguskindluse eesmärki, kuna tema abil määratakse kindlaks õigusnormi tekkimise aeg ja selle sisu. Õigusnormi sõnastus võib olla mitmetähenduslik ja kahtlusi tekitav, kuid tal on olemas kirjalik alus, mis on pidepunktiks tema tõlgendamisel. 2. Kirjalikud õigusallikad: põhiseadus, formaalne seadus, seadlus, määrus, käskkiri, kohaliku omavalitsuse määrus Kirjalikke õigusallikaid võib, lähtudes normiloojatest, liigitada järgmistesse rühmadesse: 1) põhiseadus. Põhiseadus on rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik põhikord. Põhiseaduse normid on ülimusliku juriidilise jõuga, on nn. baasnormideks teistele õigusnormidele. Põhiseadus on aluseks ja määraks haldusele ning haldusõigusele, ta sisaldab palju norme, mis otseselt või kaudselt on halduse jaoks regulatiivse toimega; 2) formaalsed seadused. Üldlevinud on määratlus, mille järgi seadus formaalses mõttes
õigusallikad. Õigusallika kirjalik vorm teenib õiguskindluse eesmärki, kuna tema abil määratakse kindlaks õigusnormi tekkimise aeg ja selle sisu. Õigusnormi sõnastus võib olla mitmetähenduslik ja kahtlusi tekitav, kuid tal on olemas kirjalik alus, mis on pidepunktiks tema tõlgendamisel. 2. Kirjalikud õigusallikad: põhiseadus, formaalne seadus, seadlus, määrus, käskkiri, kohaliku omavalitsuse määrus Kirjalikke õigusallikaid võib, lähtudes normiloojatest, liigitada järgmistesse rühmadesse: 1) põhiseadus. Põhiseadus on rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik põhikord. Põhiseaduse normid on ülimusliku juriidilise jõuga, on nn. baasnormideks teistele õigusnormidele. Põhiseadus on aluseks ja määraks haldusele ning haldusõigusele, ta sisaldab palju norme, mis otseselt või kaudselt on halduse jaoks regulatiivse toimega; 2) formaalsed seadused. Üldlevinud on määratlus, mille järgi seadus formaalses mõttes
annaabi.ee 
