7. Eesmärk on valgustatud ja haritud isiku kujundamine Mudeli kujunemine on valgustusperioodist. Mudeli pooldajad on siiral arvamusel, et ühiskonda on võimalik teha paremaks sellega, et lihtsalt ühiskonna liikmetele anda teavet, et milline käitumine ühiskonna kui terviku jaoks kõige ratsionaalsem oleks. Testid kipuvad näitama, et lihtsalt õigusalased teadmised niisama kuritegelikku käitumist siiski ei vähenda. Uuritud on näiteks võrreldud alaealisi rikkujaid ja normikuulekaid. Õigusrikkujate õigusalased on uuringutes tulnud mõnevõrra paremad kui normikuulekate teadmised. Uuringute puhul peab ka kohati tunnistama, et nad pole metoodiliselt päris veatud, sest nad jätavad arvestamata selle, et alaealised õiguserikkujad on osa oma õigusalastest teadmistest saanud tänu sellele, et nad õigusrikkumise toime panid ning sattusid ühe või teise õigusliku menetluse objektiks. Nende käitumist menetleti ja selle menetluse kaudu said nad ka õiguslike teadmisi juurde
isiku pühendumine normikuulekate eesmärkide saavutamisele (haridus, erialane karjäär jne.) 3. aja kulutamine konventsionaalseks tegevuseks, sealhulgas eesmärkide saavutamiseks normikuulekal teel; olulist tähtsust omab siin ka isiku intelligents (isik ei näe oma vaeva resultaati kaugemas perspektiivis kui ta on vähem 2 intelligentne ja seetõttu ei vali normikuulekaid tegevusi, mille resultaat ilmneb alles kaugemas perspektiivis) intelligentsuse küsimus 4. normide järgimise mõttekusse uskumine positiivne üldpreventsioon (a la vaadake kui mõistlik ja hea on maailm, kui kõik järgivad norme). Sotsioloogilised makrotasandi teooriad kriminoloogias ühiskonna kui terviku kaudu 4.1. Adolphe Quetelet 9.juulil 1831 esines Brüsselis Belgia Kuningliku Teaduste Akadeemia istungil kriminoloogia
annaabi.ee 
