Eriti tugev mõju on, kui mõjufaktorid tulevad mitmelt poolt. Seda, kas ühest ainsast ka võiks jätkuda, selle kohta mingit andmestikku ei ole, mis lubaks seda väita, et mingisuguse bioloogilise tunnuse puhul kindlasti isik 100 % kuriteo toimepaneks. Seda pole praegu keegi leidnud. LAPSENDATUTE UURINGUD Bioloogilised vanemad kurjategija Bioloogilised vanemad normikuulekad Lapsendajad kurjategijad 36, 2% 11,5% Lapsendajad normikuulekad 21, 5% 10,5% Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 See, et lapsendaja on kuriteo toime pannud, siis see tõstab kuriteo toimepanemist natukene, aga kui tegemist on bioloogilise vanema kuritegeliku käitumisega, siis see mõjutab palju enam. Sageli teevad üliõpilased järeldusvea, et lapsendatute uuringud näitavad, et bioloogilisel faktoril on
Kuritegevuse teise funktsioonina nägi Durkheim seda, et kuritegevuse vastu võitlemine aitab kaasa (kuritegevusevastasel võitlusel tekib) ühiskondliku ühtekuuluvustunde suurenemisele. Näide: aprillirahutusteaegne ühtekuuluvustunne, naabrivalveprojektid 3 teatud suurenemist näeb, aga ei midagi sellist väga piiri mööda jooksvat (kõik normikuulekad on kõigi normirikkujate vastu). Välisele rünnakule reageerib normikuulekas ühiskonna osa ühtse tegevusega. Kui normikuulekas ühiskond on suurem, kui kuritegelik, siis peab või võib see kõik paika pidada. Kõrge kuritegevuse korral normikuulekat ühiskonda ei teki. Ei ole selget eraldatust, piirid hägustuvad. Kuritegevus tekib, sest muutused ühiskonnas tekivad ja muutused on võimalikud tänu teatud kuritegevuse tasemele. NÄITED: 1) Eesti 1989-1992 2) Eesti eraomand