. . . . . . . . . 38 7.4 Peatala M 1:50; 1:10 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 7.5 Post ja vundament M 1:50; 1:10 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 2 1 Plaadi arvutus 1.1 Koormused plaadile Valin plaadi paksus: h1 = 80mm ja betoonp~oranda paksus: h2 = 30mm. Plaat arvutatakse talana laiusega b = 1, 0m. Normikoormused: kasuskoormus: qk = 12, 4kN/m2 vahelaeplaadi omakaal: qk1 = 0, 08 · 25 = 2, 0kN/m2 betoonp~oranda omakaal: qk2 = 0, 03 · 20 = 0, 60kN/m2 Arvutuskoormused: kasuskoormus: qd = q · qk = 1, 5 · 12, 4 = 18, 6kN/m2 plaadi omakaal: qd1 = 1, 2 · 2, 5 = 2, 4kN/m2 p~oranda omakaal: qd2 = 1, 2 · 0, 72 = 0, 72kN/m2 koormus kokku: pd = 18, 6 + 2, 4 + 0, 72 = 21, 72 21, 7kN/m2 1.2 Talade mo
käsitleda kas avariikoormuste või muutuvate koormustena. (5) Eelpingestusjud (P) on alaline koormus, kuid otstarbekohasusest tingituna seda käsitletakse eraldi. Täpsemad andmed eelpingestusjõu kohta on toodud vastavates konstruktsioonide projekteerimisnormides. (6) Kaudsed koormused (mõjurid) võivad olla nii alalised Gind (näiteks tugede vajumine) kui ka muutuvad Qind (näiteks temperatuuri mõjud) ja neid käsitletakse sellele vastavalt. 4.2. Normikoormused (normatiivsed koormused) (1) Koormuste suurused antakse tavaliselt normisuurustena. Projekteerimise alused 20 (2) Koormuste normisuurused (Fk) määratletakse: · EPN 1 vastavates osades kas keskväärtustena, nimiväärtustena või siis ülemise või alumise piiri kaudu; · tellija poolt või tellija ja projekteerija vahelisel kokkuleppel, eeldades, et EPN 1-s toodud miinimumnõuded ja eriaktidega antud piirnõuded
annaabi.ee 
