Eesti sotsiolektide seisund
Samuti kehtib
eesti uurimustes naiste tugevam seos keeleliste innovatsioonidega. Võru näites naised
järgivad enam innovaatilisi vorme (-n) kui mehed.
Vanus annab pildi, milles nooremad on normikeelsemad. Keskiga on vähem, kuid veidi
enam normikeelne kui vanad. Kõige kaugemal normikeelest on lapsed/õpilased. Kas on asi
selles, et noori esindavad eelkõige üliõpilased, kes paistavad olevat kõige
normikeelsemad? Igatahes paistab, et normikeelsus tõuseb ja langeb eaga koos. Nooremad
ja keskiga on kõige normikeelsemad. Seegi asi on seletuv lihtsalt: lapsed on nö
grupikeelsed ja kalduvad norminguid eitama. Vanad on normikeelest kaugemal, võibolla
seeõttu, et toimub variaabli muutus reaalajas.
Traditsiooniliselt klassidega seotud nähtustest on eesti uurimustes eraldi välja toodud
haridus, millel on samuti tüüpilised seosed varieerumisega: kõrgemalt haritud kihid
eelistavad enam normingulisi vorme.