Eesti sotsiolektide seisund
millega on seotud ka sotsiaalne diferentseerumine ja mobiilsus. Samuti hakkas sellal vana
rahvakultuur linna- ja industriaalkultuuri mõjul muutuma.
Seega olid 20. sajandi alguseks olemas kõik olulised tingimused kohamurrete
nivelleerumiseks. 20. sajandi algupoolel hakkasid lisanduma teadlikud murrete kadumist
soodustavad aktsioonid (teadlik kirjakeele korraldus, avaliku elu muutumine 1920. aastate
teisest poolest tugevalt normikeelseks, 1930. aastatest otsene murretevastane võitlus, mis
sai hoo sisse eriti Stalini ajal ja tipnes 1960. aastatel). Nende tegurite mõjul on
traditsioonilised murded 20. sajandi jooksul valdavalt kadunud.
Mis tuleb traditsiooniliste kohamurrete asemele? Tavaline on, et koha asemel hakkab
linnastunud inimeste allkeeli eristama sotsiaalsete tegurite võrgustik ja tekivad sotsiolektid.
Lisaks jäävad traditsioonilistest murretest alles häälduslikud erijooned ehk aktsendid.