Eesti sotsiolektide seisund
tõusnud oma klassist kõrgemale mitte klassimarkereid, vaid lisavad teatud variaablite
sagedust, et nende jutt kõlaks enam selle klassi jutu moodi, kuhu nad tahavad kuuluda kui
selle klassi moodi, kust nad tahavad lahkuda.
Teiseks, sellised inimesed kasutavad vähem mittestandardseid variante kui nende
lähteklass, aga ka vähem kui see kiht, kuhu nad pürivad. Teisisõnu, nad on eriti
11
normikeelsed. Normivormid, hääldus ja sõnad omavad avalikku prestiizi, sest nad on
kuulutatud õigeteks ja nad annavad nende kasutajatele kõrge staatuse.
See aga teeb raskeks seletada, miks madalad vormid ikkagi säilivad ja neid lausa
hinnatakse. Võib eeldada, et ka mittenormilistel vormidel on olemas varjatud või vähemalt
vähem avalikult tunnustatud prestiiz, mis paneb nende kasutajaid neid jätkuvalt pruukima.
Varjatud prestiiz (covert prestige) viitab positiivsetele konnotatsioonidele, mis on