Eesti sotsiolektide seisund
keelt, kui sotsiaalsete kihtide ülest keelt, mida kõik eestlased mõistavad. Samas on
tavaline, et kirjakeele puhul vaadeldakse kesksena või mudelina kirjalikku keelt, mida
35
kasutatakse avalikus/ametlikus suhtluses ja mis järgib keelelisi norminguid. Teisisõnu,
kirjakeelt tervikuna või selle tuuma käsitatakse rahvusvahelises mõttes normikeelena.
Mõnel juhul (nt Rein Kull või Karl Pajusalu) tehakse selgem erisus normikeele ja muude
mittemurdeliste allkeelte vahele (vt ülevaadet Hennoste 2000).
Meile on antud juhul oluline see, et käsitus, mille järgi kogu murretest ülejääv keeleosa on
vaadeldav normikeelena, on tänapäeva lingvistika seisukohast selgelt ebaadekvaatne. Ja
teiseks, käsitus, mille järgi normikeel on kõigile vastava keelekollektiivi liikmetele ühine ja
annaabi.ee 
