Eesti sotsiolektide seisund
tulevikus palju materjali terminoloogia tarvis. Teiseks, sotsiaalne släng on alati olnud
keelde uue sõnavara tooja, innovatsioonide kandja. Eriti oluline on see tänapäeval, kus
släng imbub aeglaselt kuid kindlalt avalikku kirjalikku suhtlusse, mida on tradistioonilselt
peetud kirjakeele/normikeele pärsumaaks (nt pehme ajakirjandus, ilukirjandus).
Teine suur probleemirühm seostub praeguse eesti keele õpetusega muulastele. See on
endiselt ühemõtteliselt normikeelekeskne. Nii on tekkinud olukord, kus vene noored
leiavad, et keel, mida nad õppisid koolis, on täiesti erinev sellest keelest, mida nad
kuulevad. See tähendab ka olukorda, kus eesti keelt õpikust õppinud noored ei oskagi
kasutada sotsiolingvsitilisi markerreid korralikult. Nii võivad nad aga määratleda end keele
34
kaudu sotsiaalselt vääralt ja anda enda kohta vääraid sotsiaalseid signaale
annaabi.ee 
