Eesti sotsiolektide seisund
ortograafiavigadega jne). Lisaks: normikeel pole hoopiski laialt aktiivselt kasutatav, teda
kasutatakse palju kirjas, kuid palju vähem kõnes.
Ka on erinevused selles, mida normikeele valdamise all mõelda. Kui mõelda selle all nö
üldkeelt, siis on selle valdajaid palju. Kui aga mõelda selle all ka keerulisi süntaktilisi
konstruktsioone (nn raamatukeel, bookish) ning erialakeeli oma terminoloogiaga, mis
kuuluvad just nimelt normikeelde, siis on valdajaid väga vähe.
On eri arusaamu, millisele sotsiaalsele rühmale õieti kuulub normikeel. John Joseph leiab,
et ta ei ole kellegi emakeel. See on keel formaalsete funkstioonide täitmiseks ja sisaldab
keelelisi jooni, mis on õpetatavad alles peale esimese keele omandamist, st peale 4-5
eluaastat. Michael Stubbs leiab, et normikeel on kindla sotsiaalse kihi emakeel: haritud
keskklassi oma. Seda vaatekohta jagab hulk lingviste.
annaabi.ee 
