1. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad 11 Eesti õigusteadlastest on era- ja avaliku õiguse piiritlemise probleemiga põhjalikumalt tegelenud A.T. Kliimann. Oma töös "Õiguskord", mis ilmus 1939. aastal, määratleb ta era- ja avaliku õiguse mõisteid järgmiselt: dispositiiv - normiadressaatide käitumist korraldavat õigusnormistikku nimetatakse eraõiguseks; pretseptiiv - normiadressaatide käitumist korraldavat õigust nimetatakse avalikuks õiguseks. Normiadressaate, kes on õigustatud looma õigusnorme dispositiivselt, nimetab A.T. Kliimann dispositiiv-normiadressaatideks. Dispositiivsus avaldub tema analüüsi põhjal selles, et "kumbki adressaat väljendab oma tahet dispositiivselt, s.o. seaduses ettenähtud tahteautonoomiat suvaliselt kasutades". Normiadressaate, kes on kohustatud või õigustatud looma õigusnorme pretseptiivselt, määratleb ta kui pretseptiiv- normiadressaate
1. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad 11 Eesti õigusteadlastest on era- ja avaliku õiguse piiritlemise probleemiga põhjalikumalt tegelenud A.T. Kliimann. Oma töös "Õiguskord", mis ilmus 1939. aastal, määratleb ta era- ja avaliku õiguse mõisteid järgmiselt: dispositiiv - normiadressaatide käitumist korraldavat õigusnormistikku nimetatakse eraõiguseks; pretseptiiv - normiadressaatide käitumist korraldavat õigust nimetatakse avalikuks õiguseks. Normiadressaate, kes on õigustatud looma õigusnorme dispositiivselt, nimetab A.T. Kliimann dispositiiv-normiadressaatideks. Dispositiivsus avaldub tema analüüsi põhjal selles, et "kumbki adressaat väljendab oma tahet dispositiivselt, s.o. seaduses ettenähtud tahteautonoomiat suvaliselt kasutades". Normiadressaate, kes on kohustatud või õigustatud looma õigusnorme pretseptiivselt, määratleb ta kui pretseptiiv- normiadressaate
annaabi.ee 
