Eesti õiguskeele kordamine
– need räägitakse äärmisel vajadusel ASJALIKU ÜHISKONTEKSTI olukordade
jaoks läbi
– SÕNASTATUD KEELENORMING on suhteliselt piiratud ja direktiivne ainult
seal, kus õigusakt seda nõuab (vt allpool)
• ÕIGUSES prevaleerivad NORMINGUD
– siin ja praegu kehtivad õigusnormid on
– põhiseadusele kui riigi alusele tuginevad
– SÕNASTATUD KOKKULEPED moraalinormi alusel läb
2. Kuidas kirjakeele sõnavaranorm kujuneb?
Kirjakeele normf ikseeritakse, valikusoovitused muutuvad
kohustuslikuks Ametlikus vm asjalikus suhtluses ja esindusrollis.
Eesti kirjakeele normi (edaspidi kirjakeele norm) all mõistetakse
õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste
süsteemi. Kirjakeele norm peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja
selguse ning soodustama keelekasutuse hea tava rakendamist.
Korrastatud keelevorm:
uuritakse ja selekteeritakse,