Õiguse üldteooria õppematerjal
Tõde, nagu ikka, peitub kusagil vahepeal – mõlema käsitluse kombinatsioonis. Norme võib nii
süntaktilistes, semantilistest kui ka pragmaatilistest seisukohtadest väga erinevalt iseloomustada.
Samas on võimalik norme identifitseerida erinevate eluliste asjaoludega. K. Opalek on kõneakti teooria
seisukohtade abil pakkunud võimaluse selle dualismi ületamiseks. Ta esitab normide mittelingvistilise
kontseptsiooni, mis teeb vahet:
1) normeerimisaktil;
2) normil, kui selle produktil;
3) normatiivsel ütlusel.
Kõneaktiteooria kohaselt iseloomustab normeerimisakti pidev psühho-füüsiline käitumine. Norm pole
aga veel ütlus, vaid normeerimisakti produkt. Normatiivne ütlus, mis tuleneb kõnelejast, on esitlusliku
ütluse üks liikidest. Keeleaktiteooriast lähtuvalt on normil peale kõige muu mittelingvistilise otsustuse
tähendus