Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT
- Ükski norm ei tööta üksinda. Tihti on võistlevaid norme, mis eeldavad erinevat käitumist =>
ennustamiseks on vaja tunda terveid normide süsteeme.
- Normide kirjeldamiseks võib mõelda näiteks:
* mille kohta teatud norm käib?
* mis olukorras norm kehtib? (vaikselt istuda loengus . sünnipäeval)
* keda norm puudutab? (õppejõud, üliõpilane, laps...)
* kas on tegemist käsu, keelu, loa (või ideaaliga . mitte norm)?
* kes on normi läte/välja ütleja? (nt. normeandev kollektiiv) (tihti anonüümne)?
* kes kontrollib?
* millised on saktsioonid?
- Varem sai mainitud E. Durkheimi mõiste .sotsiaalne fakt.. Nähtus on sots. fakt, kuna see on
indiviidi väline; avaldab talle sundivat jõudu; on objektiivselt olemas ses mõttes, et selle
olemasolu näevad ka teised.
* normid oli see sotsiaalsete faktide liik, mida Durkheim kõige rohkem mõtles. [NB: kuna on
sanktsioon, see .sundiv jõud. on väga selge]