A.T. Kliimann on neid liigitanud vastavalt normatiivseteks ja normivabadeks toiminguteks. Jättes kõrvale teoreetilised kaalutlused ning lähtudes üksnes terminoloogilisest otstarbekusest, võiks neid toiminguid nimetada õigustoiminguteks ja reaaltoiminguteks. See on seotud Eesti õiguskorras kasutatavate terminitega, samuti asjaoluga, et mõiste "normatiivne toiming" võib teatud mõttes eksitada, kuna kehtivas õiguses on käibel termin normatiivakt. Normatiivtoiming A.T. Kliimanni käsitluse järgi ei ole ainult normatiivaktide, vaid ka üksikaktide andmine. Reaaltoimingute hulka kuuluvad administratsiooni faktilised toimingud, faktiline ehk materiaalne tegevus. Näiteks liiklusummikute kõrvaldamine, tänavate puhastamine, elanikkonna vaktsineerimine, koolide, haiglate, teatrite jt. objektide ehitamine jne. Halduspraktikas esineb tihti ka toiminguid, mille sisuks on mitmesuguste asjaolude
A.T. Kliimann on neid liigitanud vastavalt normatiivseteks ja normivabadeks toiminguteks. Jättes kõrvale teoreetilised kaalutlused ning lähtudes üksnes terminoloogilisest otstarbekusest, võiks neid toiminguid nimetada õigustoiminguteks ja reaaltoiminguteks. See on seotud Eesti õiguskorras kasutatavate terminitega, samuti asjaoluga, et mõiste "normatiivne toiming" võib teatud mõttes eksitada, kuna kehtivas õiguses on käibel termin normatiivakt. Normatiivtoiming A.T. Kliimanni käsitluse järgi ei ole ainult normatiivaktide, vaid ka üksikaktide andmine. Reaaltoimingute hulka kuuluvad administratsiooni faktilised toimingud, faktiline ehk materiaalne tegevus. Näiteks liiklusummikute kõrvaldamine, tänavate puhastamine, elanikkonna vaktsineerimine, koolide, haiglate, teatrite jt. objektide ehitamine jne. Halduspraktikas esineb tihti ka toiminguid, mille sisuks on mitmesuguste asjaolude
annaabi.ee 
