SOTSIAALNE KÄITUMINE JA SUHTLEMINE
(2002. Psühholoogia
gümnaasiumile, lk. 231)
Stereotüübid ja nende roll igapäevaelus
Stereotüüpideks nimetatakse teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel tehtud omistusi
inimeste omaduste ja käitumise kohta.
On leitud, te kõige levinumad on stereotüübid rahvuse, soo, vanuse, ametite ja religioossete
rühmituste kohta. Osa stereotüüpe on rohkem kirjeldavat laadi, sisaldades omadusi ja
käitumisi, mida peetakse iseloomulikuks teatud sotsiaalsesse gruppi kuulujatele, teised
normatiivsemad, hõlmates ettekirjutusi, millist käitumist teatud grupi liikmete puhul õigeks
peetakse. Näiteks arvatakse, et professorid on hajameelsed (kirjeldav stereotüüp), kuid
professorilt ei nõuta, et ta pidevalt hilineks ja asju kaotaks (normatiivne stereotüüp).
Ettekirjutuslikku laadi stereotüübid väljenduvad näiteks ütluses "Poisid ei nuta" või
"Eestlased on töökas rahvas". Peaaegu igal inimesel on hulk tema ainulaadsetel kogemustel