Aristotelese loogika
4
materjali loogika põhimõtetel vastavaks ning alles seejärel esitas oma teooriad ja järeldused.
Üht ja sedasama meetodit rakendas Aristoteles igasuguse uurimisainese puhul, olgu need siis
looduslikud objektid ( näiteks kivi ja loomad), inimloomingu tulemused ( näiteks
näitemängud ja valitsusvormid) või abstraktsioonid ( näiteks voorus ja õiglus).
Aristoteles ei pidanud oma järeldusi kunagi ettekirjutuslikeks, normatiivseiks, pigem olid
need seni käepärast oleva tõendusmaterjali kokkuvõtted koos neist tulenevate järeldustega.
Tema arvates lisandub alati jätkuvalt uut materjali ning tõendeid, ja teooriaid tuleb seda
arvestades ümber kujundada. Tema meieni jõudnud teosed umbes üks neljandik kõigest
sellest, mis talle on omistatud pole mitte niivõrd lõpetatud traktaadid, kuivõrd esialgsed
kokkuvõtted ja ettekanded, paljud neist märkuste vormis, sisaldades aastate jooksul