püsimajäämisel. 1887 lõpetas kandidaadikraadiga TÜ ja siirdus prooviaastat pidama J. Hurda juure Peterburi. Seal süvenes tema huvi rahvaluule, kirjandusloo ja ajaloo vastu. 1889 sai Kolga- Jaanis kirikuõpetaja asetäitja koha. 3. detsembril 1890 õnnistati ta kohalike mõisnike vastuseisust hoolimata õpetajaks. Tema hallata oli Kolga-Jaani kirikumõis, mis oli tol ajal suuremaid (üle 1600 ha) ja tulukamad Eestis. Järgmise aasta (1891) suvel abiellus Paula Normaniga. Neist sai üks esimesi haritud eesti perekondi, kus kodune keel oli eesti keel. Kirikuõpetaja töös hindas Villem Reiman sisulist külge, tema jutlused olid väga põhjalikud ja raskepärased. Sageli kõneles ta karskusest ja kõlblusest, hurjutas ja noomis kõlvatust. 1890. aastast alates osales Villem Reiman karskusliikumises, oli selle vaimne ja tegelik juht. Villem Reiman pooldas täiskarskust, leides, et karskus tugevdab rahva elujõudu ja hoiab ära mandumise
kõikvõimalikke erinevaid sotsiaaltoetusi, külastas teda sotsiaalametnik, kes vajas ühe väljamõeldud üürniku allkirja, aga kuna teda polnud olemas, tuli kellelgil mängida üürnikku, see aga ajas kõik segadeusse, üks isik mängis vähemalt kahte teist isikut, nt Tiit Sukk mängis Normanit, Lindat ning leinavat poega, kelle isa ning kasuisa olid surma saanud. Arusaamatusi oli väga palju. Kõige enam jäi meelde see koht kus Eric tantsis Normaniga ning Linda arvas, et kõik, mida doctor Chapman oli arvanud, oligi tõsi, et Eric on transvestiit ning kannab naiste riideid ja arvatavasti ka kui kegagi kodus pole, on pikalt peegli ees. See oli väga naljakas, kui Linda astus magamistoast doctoriga välja ning siis see vaatepilt… Teine huvitav koht oli see, kus pesumasin tahtis jõuga köögist välja hüpata. Naljakaid kohtasid, mis meelde jäid oli teisigi, nt kui onu Georde kanderaami
annaabi.ee 
