A.dumas Kolm musketäri terve raamat
tunne ja kes sageli isegi ei tea, et nad on olemas.
Kuid peagi äratas teda neist mõtisklustest Lubini hädakisa, kes röökis ja kõigest jõust
appi karjus.
Planchet pani käe ta kõrile ja pigistas kogu jõuga.
220
«Härra, seni kui ma teda niimoodi kinni hoian, ei karju ta, olen selles täiesti kindel.
Niipea aga, kui ma ta lahti lasen, hakkab ta uuesti lõugama. Ma näen, ta on
normandialane, ja normandialased on kangekaelsed.»
Ja tõepoolest, kuidas Lubini kõri ka kokku ei pigistatud, ikkagi püüdis ta häält teha.
«Oota,» ütles d'Artagnan.
Ta võttis oma taskuräti ja toppis tal suu kinni.
«Ja nüüd seome ta puu külge,» ütles Planchet.
Nad tegid seda väga hoolikalt. Seepeale lohistati krahv de Wardes oma teenri
lähedusse. Kuna öö hakkas juba kätte jõudma ja kinniseotu ning haavatu olid mõlemad
mõne sammu kaugusel metsaservast, siis pidid nad arvatavasti hommikuni sinna jääma.