SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS
sisu ning millistele teooriatele seejuures tuginetakse (Niemeyer institutsioonilisi ja organisatsioonilisi lahendusi, millel paraku
1994, 632-633). puudub sisemine ühtsus (Mollenhauer 1996, 870-871).
Konkreetseks ja adekvaatseks kriitikaks Lüdersi ja Mollenhauer rõhutab ka sotsiaalpedagoogika raames arendatud
Winkleri normaliseerumisteesi aadressil võib pidada Andreas populaarsete kontseptsioonide nagu elukeskkond
Schaarschuchi artiklit (1996). Schaarschuchi arvates on (Lebenswelt) ja emantsipatsioon (Emanzipation) inflatsiooni
sotsiaalpedagoogika universaalsed ambitsioonid viinud ning tühisõnalisust. Sageli on need pretensioonikad
olukorrani, kus ei tehta enam vahet, millised spetsiifilised konstruktsioonid taandunud kõikjal käsutatavateks loosungiteks,
annaabi.ee 
