Anarhismis esinev kriitiline mõtlemine ja selle olulisus
Võim on muutunud nähtamatuks, seadus toimib arvukate distsiplinaarsete ja
administratiivsete karistuste kaudu. Viimased toimivad normaliseerivalt, kuid neist on
kerge kõrvale põigelda. Inimene pole subjekt, vaid "varaline isik", oma geneetilise
pärandi, organitest koosneva füsioloogilise vara omanik. Absurdne oleks sellises
olukorras mässata: "[k]es võiks mässata ja kelle vastu? Kas organitest koosnev vara
normaliseeriva korra vastu? Ja kuidas? Kas surfitavate piltide abil?" küsib Kristeva
(Krull 1998: 136).
Et ummikust välja tulla, analüüsib Kristeva ametilt psühhoanalüütik uuesti üle
Freudi "Tootemi ja tabu", kus too esitas "arhailise isamõrva"motiivi ja kirjeldas
sellest tekkinud sümboolset lepingut. Pole tähtis, kas taoline isemõrv ka kunagi
tegelikult toimus, sotsiaalsuse ja religiooni sünd on kaheldamatult seotud üleastumise