6. Järeldus Katsetatud silikaattelliste keskmiseks tiheduseks tuli 1897 kg/m3, Kirjandusliku allika väitel kuuluvad tihedusega 1810-2000 kg/m3 silikaatkivid brutokuivtiheduse klassi 2,0 [2] Katsetatud silikaattelliste keskmine veeimavus massi järgi tuli 10,5 % ja mahu järgi 19,9 %. Kirjandusliku allika väitel vastab silikaattellis (88x120x250) EVS-EN 771-2:2011 standartile, kui veeimavus massi järgi jääb vahemikku 10-15%. [3] Katsetatud silikaattelliste (kuiv) keskmine normaliseeritut survetugevus tuli 27 N/mm 2, kirjandusliku allika väitel kuuluvad antud tellised survetugevusklassi 25. [4] Katsetatud immutatud silikaattelliste keskmine normaliseeritut survetugevus tuli 16,8 N/mm 2, kirjandusliku allika väitel kuuluvad antud tellised survetugevusklassi 15. [4] Kuivas keskkonnas olnud proovikehade survetugevus on 38% suurem kui immutatud proovikehade survetugevus. Katsetatud silikaattelliste (kuiv) keskmiseks paindetugevuseks tuli 3,6 N/mm 2 ja immutatud
6. Järeldus Katsetatud silikaattelliste keskmiseks tiheduseks tuli 1878 kg/m3, Kirjandusliku allika väitel kuuluvad tihedusega 1810-2000 kg/m3 silikaatkivid brutokuivtiheduse klassi 2,0. Katsetatud silikaattelliste keskmine veeimavus massi järgi tuli 9,9%. Kirjandusliku allika väitel vastab silikaattellis (88x120x250) EVS-EN 771-2:2011 standardile, kui veeimavus massi järgi jääb vahemikku 10-15%. Katsetatud silikaattelliste (kuiv) keskmine normaliseeritut survetugevus tuli 26,9 N/mm 2, kirjandusliku allika väitel kuuluvad antud tellised survetugevusklassi 25. Katsetatud immutatud silikaattelliste keskmine normaliseeritut survetugevus tuli 19,9 N/mm2, kirjandusliku allika väitel kuuluvad antud tellised survetugevusklassi 15. Kuivas keskkonnas olnud proovikehade survetugevus on 26% suurem kui immutatud proovikehade survetugevus. Katsetatud silikaattelliste (kuiv) keskmiseks paindetugevuseks tuli 3,6 N/mm 2 ja immutatud
annaabi.ee 
