Teadusfilosoofia – ja metodoloogia
Kuhn toonitab, et paradigma tähendab rohkem kui eksplitsiitsete reeglite ja
juhistega kindlaks saab määrata. Wittgeinsteini arutlus näiteks lk 138. Teadlased
õpivad tundma oma eriala ise. Lahendavad standardseid probleeme, sooritavad
standardseid katseid, teevad uurimistöö paradigma suhtes, õpivad paradigma
meetodeid, võtteid ja norme (139). Ta pole enam suuteline omandatud
meetodeid ja oskusi eksplitiitselt kirjeldama, sest oskused on „sisse vilunud“.
Normaalteadlase teadmistest suur osa vaikib (vaikiv teadmine, tacit knowledge).
Siis peab seletama paradigmat täpsemalt kui uus alternatiiv esile ilmub ja
kaitsma peab hakkama.
3.Kriis ja revolutsioon (139-144). Paradigmas olemine on turvaline. Paradigma
annab teatud piiritletud probleemid koos meetoditega, mille puhul saab kindel
olla, et lahendused on asjakohased. Võib esineda siiski kriise. Kui paradigma
raames esineb lahendamata mõistatusi, siis see ei tähenda veel kriisi.
Paradigmades on alati raskusi