Edise linnus
Mõisaterritooriumilt pärit (valdavalt keskaegsetest leidudest) oli kindral A.Tõnissonil
mõisahoones terve kollektsioon /teade Leo Tõnissonilt/.
Edise ja Revino kirjalik esmamainimine
Vanim kirjalik teade Edise ja Revino külade kohta pärineb Taani Hindamisraamatust, mille
koostamisajaks peetakse 1241.aastat. Mõlema küla suurusena on selles ürikus kirjas 5
adramaad. Tolleaegne adramaa vastas arvatavasti ühele normaaltalule. Mõlemad külad
kuulusid otse Taani kuningale.
Edise ja Revino külad üheskoos moodustasid asustusajaloolase P.Johanseni oletusel vakuse
ehk maksustuspiirkonna, mis muinasajal arvatavasti oli ühe pealiku alluvuses.
Edise lääneküljel asunud Revino küla asukohta meenutavad praegu vaid muinasaegne
kultuurkiht ja ahjuvarede madalad kühmud Revino lauda ümbruses. Samast leiame Edise
poole suunduva muistse rannaastangu serva, mis sajandite eest ilmselt palju enam silma torkas
kui tänapäeval
annaabi.ee 
