Downi Sündroom
vanemaks saades iseenesest. Olukord pareneb sedavõrd, et sündroomiga teismelistel ja
täiskasvanutel ei kujuta lihastoonus endast enam mingit probleemi.
Keha suurus. Downi sündroomiga laste keskmine kehakaal sünnihetkel on tavaliselt
normaalsest pisut madalam. Ka nende sünnipikkus jaab veidi alla keskmise. Lapsepõlves
kasvavad nad aeglaselt, kuid kindlalt ning ka täiskasvanuna on nende pikkus pisut vaiksem, kui
perekonnas keskmiselt. Harilikult jääb niisuguste laste pikkus normaalskaala alumisse otsa, olles
meestel vastavalt 145-168 cm ja naistel 132-155 cm.
Rakud, kromosoomid ja geenid
Downi sündroomi tekkepõhjuste mõistmiseks tuleb kõigepealt uurida väiksemaid osi, millest
inimkeha koosneb: rakud, geenid ja kromosoomid.
Inimese keha koosneb paljale silmale nähtamatutest tibatillukestest rakkudest, mida on võimalik
naha mikroskoobi abil. Kõik keharakud on alguse saanud ühestainsast rakust, mis moodustus
ema munaraku ja isa seemneraku ühinemisel.