Õpiraskuste psühholoogia
oska ka lapse arengut toetada. Lapsed kellel on orgaaniline vaimne allaareng, enamasti tõsisemat sorti –
mõõdukas ja alla selle – nende puhul on sageli see olukord, et vanematel on hästi kõik vaimse võimekusega, aga
geneetilise viperuse tulemusel lapsel on mingisugune arenguline häire, nt Downi sündroomi näol. Vanematel
endil ei ole probleeme, aga lapsel võib olla väga tõsine VAA. Üsna tõenäoline on see, et mida tõsisem vaimne
mahajäämus, seda normaalsema IQ-ga on vanemad ja teisest küljest, mida kergem on vaimne mahajäämus, seda
tõenäolisemalt on ka vanematel mingid kerged vaimse arengu probleemid. Mida tõsisema VAA on tegu, seda
kindlamalt on leitav põhjus ja enamasti on see bioloogiline ja sageli geneetiline, kuigi alati ei suuda me seda
geneetilist põhjust ka tänapäeval tuvastada. Vanemad võivad siis kanda mingit geneetilist probleemi, neil endal
ei pruugi see avalduda