Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011
10. Missugused on meie fonatsioonielundid? Ülesandeks hääle tekitamine. Kõri (larynx ) e
alumine hääleallikas oma elunditega
sõrmuskõhr (cartilago cricoidea )
kilpkõhr (cartilago thyroidea )
pilkkõhred (cartilagines arytaenoideae )
häälekurrud (plicae vocalis )
häälepilu ehk glotis (glottis )
kurrupilu ja kõhrepilu
11. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? Mis moodi hääl tekib? Loetakse, mitu
võnget ajaühikus tekib põhisagedus. Fonatsioon. Võngete normaalsageduse määravad
häälekurdude pikkus ja paksus. Pikemad ja paksemad häälekurrud (meestel) võnguvad
harvemini kui lühemad ja õhemad häälekurrud (naistel ja lastel). Meeshääle kõrgus on
umbes 70 150 Hz ja naishäälel umbes 150 300 Hz
12. Missugune on häälekurdude asend ja tegevus hingamisel, helitute ja heliliste häälikute
hääldamisel, sosistamisel? Ülalt alla: kilpkõhre teravik, häälekurrud, pilkkõhre häälejätke.
13