o projektikohane veetase, mida võib hoida normaalsete käitustingimustes; täis on jõude- ja kasusmaht; ·MPT madalaim paisutustase (lowest reservoir level) madalaim tase, milleni vesi võib normaalse käituse korral alaneda; veehoidlas on siis vaid jõudemaht; Mahud: ·Vk veehoidla kogumaht (total storage [capacity]) veehoidla põhjast kõrgeima veetasemeni; ·Vkas veehoidla kasusmaht (live storage [capacity], active storage capacity) normaalpaisutustaseme ja madalaima paisutustaseme vaheline maht; ·Vj veehoidla jõude- e passiivmaht (dead storage [capacity]) veehoidla madalaimast paisutustasemest allapoole jääv maht, mida ei saa kasutada; ·Vt veehoidla tulvamaht (flood [control] storage [capacity]) kõrgeima ja normaalpaisutustaseme vaheline maht. Veehoidlate paisutustasemed ja mahud Pinna- ja mahukõver ·Veehoidlat iseloomustavad andmed (pikkus, laius, keskmine sügavus, pindala ja maht)
Pinnaspaisu ristlõike projekteerimisel lähtutakse mulde ja aluse püsivusest. Muldtammi püsivus oleneb tammi ehitusmaterjalist. Muldtammi nõlvade püsivus oleneb tammi kõrgusest ja pinnase füüsikalistest ja mehaanilistest omadustest. Kõrgemate muldtammide ja nõrkade (ka saviste) pinnaste puhul tuleb kontrollida nõlvade püsivust lihkele (mööda silindripinda) ja aluse väljavalgumise võimalusi. Muldtammi harja laius (minimaalselt 2 m) oleneb ehitamisviisist. Harja kõrgus üle normaalpaisutustaseme oleneb lainekõrgusest veehoidlas ja tagavarast. Viimane oleneb ehituse kapitaalsusklassist IV klassi ehitistes minimaalselt 0,4 m üle laine arvutusliku kõrguse ehk vähemalt 0,7 m üle maksimaalse paisutustaseme. Laine uhtuva tegevuse piirkonnas tuleb muldtammi nõlv kindlustada. Sõredast materjalist (liiv, kruus) pinnaspaisu sisse tuleb ehitada pinnasest tuum või ekraan, mille minimaalne paksus ülemises osas on 0,8 m ja all 0,1 H 0,8 m, kus H on survekõrgus (m)
annaabi.ee 
