Täielik sõnadejärjekord on järgmine: Sissejuhatav sektor Alus Sihitis Verbisektor Näiteid ejaki keele lausetest: 1. c'i·lehkuc'gsiyah q'ew lu· i·yahl. (Väike ja vana vares kammis randa.) 2. c'idwex x ci·d·c a·k'. (Ta leidis rannakarpe.) (7) Eesti keele eelistatud sõnade järjekord on alus-öeldis-sihitis. Eesti keele lauseliikmed on alus, öeldis, sihitis, öeldistäide, määrus ja täiend. Lause põhitüübid on normaallause, olemasolulause, omajalause, kogejalause ja tulemuslause. (4) Kokkuvõte Ejaki keeles on neli vokaali ning vokaalid võivad olla suulised ja nasaalsed. Võrdluseks on eesti keeles 9 vokaali. Sarnaselt ejaki keelega võivad need vokaalid esineda lühikeste ja pikkadena. Ejaki keel on konsonandirohke keel 34 konsonandiga, kuid eesti keeles on 17 konsonanti. Morfoloogilisest küljest on ejaki keele nimisõnad morfofoneemiliselt muutumatud ja pöörded lisanduvad sõnadele prefiksina
sügis on üllatavalt soe. Täiend e. atribuut nimisõna laiend, nt. sinine taevas, koorega kohv. 6. Mis on eesti lause põhitüübid ja mille põhjal neid eristatakse? Liigitamise aluseks on lause teema (nimetatud ka pragmaatiliseks subjektiks), grammatilise (GS) ja semantilise subjekti suhe kontekstivabas, neutraalse sõnajärjega lauses. TS tegevussubjekt Subjektisuhe Lause põhitüüp Näiteid GS = TS = teema Normaallause: transitiivne Mees ehitas maja intransitiivne Poiss jookseb 2 Mari on haige MITTENORMAALLAUSED (GS) TS = teema Omajalause Tal on head sõbrad / häid sõpru
annaabi.ee 
