Relvar, mis on normaalkujul N on ka kõigil madalamatel normaalkujudel. See ei pruugi olla kõrgematel normaalkujudel N+1, N+2 jne. Normaliseerimata andmed: 22. Esimene normaalkuju (teema 9) Relvar on normaliseeritud e. esimesel normaalkujul, kui selle iga legaalse väärtuse igas korteezis on iga atribuudi kohta täpselt üks väärtus, mis on selle atribuudi tüüpi. Relvar on alati normaliseeritud (esimesel normaalkujul) muidu see poleks relvar. Kõrgematele normaalkujudele viimine tähendab täiendavat normaliseerimist. Tabel on normaliseeritud ehk esimesel normaalkujul, kui see esitab otseselt ja täpselt relvari (st. selle puhul kehtivad kõik relvari omadused). Esimese normaalkuju reeglid: Korduvaid veerge ei tohi olla. Iga andmeväli sisaldab ainult ühte väärtust. Iga rida ja veerg on tavaline (ei ole peidetud komponente nt: rea ID, timestamp). Esimene normaalkuju andmete muutmise anomaaliad:
Primary Key(veerg1) - primaarvõti e. esmasvõti Alternate Key(veerg2) - alternatiiv-võti Foreign Key(veerg3) References Tabel2(veerg1) - välisvõti Normaliseerimine Selleks, et kindlustada paremini andmete õigsus ja terviklikkus ning vähendada andmete liiasust on relatsioonilise andmemudeli jaoks on välja töötatud nn. normaliseerimise protsess, mille käigus viiakse tabelid üha kõrgematele normaalkujudele. Normaliseerimine on protsess mis koosneb sammude jadast. Igal sammul rakendatakse igale normaliseeritavale tabelile hulk reegleid. Kui tabel ei vasta reeglitele tuleb ta jagada alamosadeks (suhete kaudu seotud alamtabeliteks), millest igaüks vastab reeglitele. Seda nimetatakse dekomponeerimiseks (kasutatakse operaatorit projektsioon). Väiksemad tabelid peavad rahuldama järgnevaid tingimusi: - Kadudeta ühendamine. Esialgse tabeli saab loodud tabelite põhjal täpselt
annaabi.ee 
