24 15 25 15,63 24 15 5. Järeldus Antud katses kasutatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati vett 51% algsest kipsi kaalust. Sellise veekogusega tekkis kipsitaignast kook keskmiselt diameetriga 18,6 cm. See on veel viimane piir, mida loetakse normaalkonsistentseks. Katsetatav kips hakkas tarduma 16,5 minuti pärast alates kokkusegamise hetkest ning 18 minuti ja 48 sekundi jooksul tardus see täiesti. Kivinemine erinevatel tingimustel mõjutab painde- ja survetugevust. Katsest oli näha, et katsekeha, mis kivines kõrgemal kuumusel (50oC), oli tugevam, sest selle painde- ja survetugevus olid suuremad (5,74 N/mm2, 15,63 N/mm2) kui selle katsekeha omad, mis kivistus toatemperatuuril (2,79 N/mm2, 3,86 N/mm2). Sellest järeldub, et mida kõrgemal
46 25 15.63 56.4 47.4 28 17.50 3 28 17.50 6. JÄRELDUSED Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramisel kasutatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati vett 52% algsest kipsi kaalust. Sellise veekogusega tekkis kipsitaignast kook keskmiselt diameetriga 18,4 cm. See on veel viimane piir, mida loetakse normaalkonsistentseks. Katsetatav kips hakkas tarduma 29 minuti pärast alates kokkusegamise hetkest ning 3 minuti ja 40 sekundi jooksul tardus see täiesti. Kivinemine erinevatel tingimustel mõjutab painde- ja survetugevust. Katsest oli näha, et katsekeha, mis kivines kõrgemal kuumusel 60oC, oli tugevam, sest selle painde- ja survetugevuse näitajad olid suuremad – 6,02 MPa ja 16,46 MPa, kui teise katsekeha omad, mis kivistus toatemperatuuril – 4,69 MPa ja 12,19 MPa. Sellest järeldub, et kips muutus
7. Sõela alumisel küljel olev kips eemaldatakse pintsliga. 8. Kaalutakse sõelale jäänud jääk täpsusega vähemalt 0,1 g. Jahvatuspeenust väljendab sõelale jäänud materjali hulk protsentides sõelumiseks võetud esialgsest massist. Näide (kipsi jahvatuspeenuse arvutamine): 5,2 g Jahvatuspeenus = ∗100 %=10,4 % 50,1 g 4.2 Kipstaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsitaigen loetakse normaalkonsistentseks, kui Suttardi viskosimeetri silindri ülestõstmisel moodustub koogike diameetriga 180 ± 5 mm. Normaalkontsistents väljendatakse vajaliku veehulgaga protsentides kipsi massi suhtes. Normaalkontsistents avaldab mõju nii kipsi tardumisajale kui ka tugevusele. Katsekäik: 1. Eelnevalt niisutatud nõusse valatakse vajalik hulk vett (50-70% kipsi massist). 2. Vette valatakse 2-5 sekundiga 300 g kipsi ning segatakse see 30 sekundi jooksul homogeenseks massiks. 3
annaabi.ee 
