26 16,25 19 11,88 26 16,25 213 50oC 15,63 24 15 25 15,63 24 15 5. Järeldus Antud katses kasutatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati vett 51% algsest kipsi kaalust. Sellise veekogusega tekkis kipsitaignast kook keskmiselt diameetriga 18,6 cm. See on veel viimane piir, mida loetakse normaalkonsistentseks. Katsetatav kips hakkas tarduma 16,5 minuti pärast alates kokkusegamise hetkest ning 18 minuti ja 48 sekundi jooksul tardus see täiesti. Kivinemine erinevatel tingimustel mõjutab painde- ja survetugevust. Katsest oli näha, et
Esimesena määrati kipsi jahvatuspeensus, milleks tuli 12,2 %. Jahvatuspeensus näitab sõelale avaga 0,2 x 0,2 mm jäänud materjali hulka protsentides sõelumiseks võetud esialgest 50 grammist. Jahvatuspeensuse protsendi tõus põhjustab kipssideaine tugevust. Katses pole jahvatuspeensus just kõige suurem, seega ka kipsaine pole kõige tugevam. Teiseks määrati kipsitaigna normaalkonsistentsi. See näita vee hulka, mis tuleb võtta kipsi esialgsest massist. Kasutatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati 50 % vett algsest kipsi kaalust, milleks oli 300 g. Sellise veekogusega tekkis kipsitaignast koogike diameetriga 185 mm. Lubatud koogi diameetriks oli 180 5 mm, seega antud katse taigna normaalkonsistents on paigas. Raado konspektis lugedes, saab leida, et taignasse lisatakse ~50..70 % vett. Seega meie katse 50 % on piisav kogus. Kolmandana määrati kipsitaigna tardumisaegasid. Katsetav kips hakkas tarduma, ehk nõel
38 51 42.8 28 17.50 1 26 16.25 37.4 31.4 23 14.38 12 2 600C 16.46 25 15.63 56.4 47.4 28 17.50 3 28 17.50 6. JÄRELDUSED Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramisel kasutatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati vett 52% algsest kipsi kaalust. Sellise veekogusega tekkis kipsitaignast kook keskmiselt diameetriga 18,4 cm. See on veel viimane piir, mida loetakse normaalkonsistentseks. Katsetatav kips hakkas tarduma 29 minuti pärast alates kokkusegamise hetkest ning 3 minuti ja 40 sekundi jooksul tardus see täiesti. Kivinemine erinevatel tingimustel mõjutab painde- ja survetugevust. Katsest oli näha, et
Kipsitaigna normaalkonsistents on mingi kindel hulk vett, mida konkreetne kips vajab, et saada kindla konsistentsiga segu. Kipsi omadused sõltuvad lisatava vee hulgast, sellepärast kasutaksegi mõistet normaalkonsistents, mida määratakse Suttardi viskosimeetriga. Erineva veehulgaga saab erinevad tulemused. Mida rohkem lisatakse vett, seda väiksem on saadava tehiskivi tugevus. Tugevust suurendatakse vee väljakuivatamisega. Katsetatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati vett 50% algsest kipsi massist ehk 150 g, siis tekkis kipsitaignast koogike diameetriga 106 mm. Lubatud koogi diameetriks oli 180 ± 5 mm. Normaalkonsistents saadi 55% ehk 165g g vett, mis tekitas koogi 180 mm, mis on väga hea tulemus. Kolmandana määrati kipsitaigna tardumisaegasid. Tardumisaega mõjutab samuti kipsi jahvatuspeenus ja vee kogus. Katsetatav kips hakkas tarduma 20 minuti pärast alates taigna kokkusegamisest
grammist' Jahvatuspeensuse tdus pdhjustab iuuremat kipssideaine tugevust. entuo t utr" puhul on jahvatuspeensus suhteliseli va-ke, mis tiihendab kipssideaine haprust. Teisena miiiirati kipsitaigna-nbrmaalkonsistentsl. See nriruU vee hulka, mis tuleb v6tta kipsi esialgsest massist. Kasutatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati vett 52yo algsest kipsi kaalust, mjlleks oli jOb g. Sellise veekogusega tekkis kipsitaignast koogike diameetriga 18,2 cm:182 mm. Lubatud koogi diameetrifs ofi tao + 5 mm, seeia antud katse taigna normaalkonsistents on paigas. Saadava kipskivi omadused soltuvaJ-ir
annaabi.ee 
